Lühike 60-sekundiline video õpetab, kuidas Eestimaa taevas tunda ära ja vahet teha tavalistel kondensjälgedel (contrails) ja aerosool-programmis osalevate lennukite keemiasabadel (chemtrails).
Lihtne reegel: Tavaline kondensjälg on pikk umbes 10-20 lennukipikkust ja hajub vähem kui minutiga. Aerosooljälg meenutab aga piimjasvalget suitsu, mis jääb taevasse alles, ei haju, vaid valgub laiali ning moodustab tehslikke pilvi — eesmärgiga takistada päikesesoojusel maapinnale jõudmist ja seeläbi vähendada globaalset soojenemist. Esmapingul võiks arvata, et juttide hajumist ja mittehajust võib seletada erinevate õhurõhkude, niiskusastete ja muude teguritega, kuid nii see pole — need jutid on erinevad.
Comments
“60-sekundi video: kuidas teha vahet tavalisel jutil ja keemiasabal?” on saanud 41 vastust
Mis ajast need “tavalised” kondensjäljed umbes minutiga hajuma hakkasid? See ikka tõesti sõltub sellest, kui kõrgel lennuk lendab, milline õhutemperatuur seal on, milline õhuniiskus jne. Pikalt püsivaid contraile mäletan mina küll oma lapsepõlvest juba. Mõned võivad püsida tunde. See chemtraili-värk on täielik jama, iga vähegi lennundusele lähemal seisev ja sellest huvitatud inimene teab seda.
Ma ootan pikisilmi 60-sekundi videot: “Kuidas teha vahet chemtrailivärgil & tavalisel paranoilisel massihüsteerial?”
sellist videot pole vaja teha, sest seal pole mingit vahet
Samas mul pole midagi sellise MTÜ vastu. See on tore, kui inimestel on ühised huvid. Kindlasti on vahva mängida ka keskaja rüütleid ja viikingeid ning lennutada raadio teel juhitavaid lennokeid.
Soovitakse, et ilma manipulatsioonidest hakataks rääkima avalikult: http://nsnbc.me/2013/04/13/eu-conference-on-weather-modification-and-geo-engineering-reiterates-1999-demands-for-transparency-and-democratic-control/
Endine õhuväe bioinsener: Keemiapilved on tõelisus: http://www.telegram.ee/maailm/endine-ohuvae-bioinsener-keemiapilved-on-toelisus#.UXG-JFGYMSh
OK, kui see on nii, siis milliseid lennukeid selleks kasutatakse? Kohe kui see chemtraili-jutt algas, hakkasin jälgima lennukeid selle pilguga, et leida neilt mingeid spetsiaalseid pihustamisseadmeid. Ühelgi kommerts-liinilennukil pole ma selliseid näinud. Olen rääkinud plane-spotterite ja teiste lennundusentusiastidega ja ka nemad pole midagi sellist näinud. Olen käinud lennukite korralisi hooldamisi vaatamas ja ma pole näinud mingeid lisaseadmeid lennukite küljes. Ka lendurid suhtuvad sellesse juttu äärmiselt skeptiliselt, kuna lennuki kaal enne starti on viimse kui kilogrammini välja arvutatud ja ei Finnair ega Lufthansa saa endale praeguses pingelises konkurentsiolukorras lubada mingeid lisakoormaid. Võib-olla siis cargo lennukid puistavad meile mürki kaela? Plane-spotteritel (kelledest paljud peavad väga üksikasjalikke logisid) pole mingeid andmeid selle kohta. Kui niisugune tegevus mingil moel võimalik saab olla, siis peab selleks kasutama spetsiaalseid lennukeid, lennuväljadel peavad olema spetsiaalsed mahutid kemikaalide hoidmiseks (mis pole kinnitust leidnud). Või siis peavad need lennukid opereerima spetsiaalsetest lennuväebaasidest. Mina vaatan asja lennunduse seisukohast ja see teeb mind pisut skeptiliseks. Muidu idee iseenesest on isegi usutav.
Tänane artikkel annab vihjeid, kust veel otsida. Nimelt väidab üks lennumehhaanik, et mürk saabub lennujaama sibiautodes. See ühendab oma vooliku, pumbab sodi chemtrail paakidesse, seejärel tehakse ümberlülitus ja paakauto tühjendab lennuki wc-paagi. Põhjalikumalt kirjeldab ta siin: http://www.puhastaevas.ee/lennumehhaanik-keemiamurk-tuuakse-lennujaamadesse-roojastes-sibiautodes/
Kas sa tead, kui väikese osa lennukist hõlmab jäätmepaak? Kui see 10 km kõrgusel tühjendada, kestaks see alla 10 sekundi. Ja kuhu siis lennu ajal tekkinud reovesi pannakse, kui paak on kemikaali täis? Ja kas kemikaalid pihustatakse õhku koos reoveega?
Kristel R. Sitz Lugesid läbi selle loo?
Jah. Need torud, mida see kutt seal nägi, olid vee taaskasutamis- ja puhastusseadmete torud, mida vanematel mudelitel polnud. Rääkisin siin vahepeal lennukimehaanikutega ja näiteks Boeing 747-l on 2 jäätmepaaki – eesmine ja tagumine. Eesmisse mahub 300 liitrit ja tagumisse 400 liitrit. Mingite müstiliste tonnide pihustamiseks peab olema ikka spetsiaalne lennuk.
Mis aga sellesse anonüümsesse mehaanikusse puutub selles loos, siis tundub ta selline kibestunud vennike olevat, mistõttu tema jutt pole kuigi usaldusväärne.
Reisilennukite kohta pole eriti infot. Enamasti räägitakse KC-135 tankeritest, mis on väga reisilennuki moodi. Lendavad transponderita ja keelatud kõrgusel. Üks video: http://www.youtube.com/watch?v=78rKNoR4T0w
Jah, KC-135 saaks pihustada küll. Ilma lisaseadmeteta tuleks 1 triip, aga kui paigutada lisatorud, saaksneli triipu ka teha.
Miks te oma kaks kommentaari maha lasksite? Ületasite hea maitse piiri oma irooniaga? Arhiivis on need alles igatahes.
Kui te väidate, et need kontrast pilved on, miks siis vanasti need pilved niimoodi laiali ei läinud ja nüüd on lühikese ajaga laiali üle taeva?
On haruldasi päevi (enamasti nädalavahetusel) või õhtuid, mil pole ühtki keemiasaba. Meilegi antakse Hingamispäeva. Arni, kassa filmi ikka vaatasid. Materjale lugesid. Kui asi peituks pelgalt “kahe triibu pikkuses”, võikski jääda “vaidlema”. Kuid see näitaks vaid meie pealispindsust. Võimetust süüvida “geoinseneeria” väga erinevatesse tahkudesse nö kompleksselt.
Mäng paistab olevat tõeliselt suur: http://www.youtube.com/watch?v=fAkOjX0CwQc. Ei kohkuta tagasi kõige hullemagi ees.
Lennundusel on üldse suur keskkonnamõju, ka ilma Teie poolt välja pakutud teooriata. Peenosakesi ja ülipeeneid osakesi leiab ka tavalisest linnaõhust http://www.klab.ee/seire/airviro/infomaterjalid/ohk2011.pdf , kuna nii autokütused, ahiküttega majad, ehitused kui ka asfaldi kulumine lasevad neid liikvele. Põhjuseid on teisigi. Tegelikult saab iga inimene ise päris korraliku panuse anda õhusaaste vähenemisse. Selleks tuleb loobuda isiklikust autost, lennukitega mitte lennata, süüa kohalikku toitu ja säästa elektrienergiat (või seda ise toota). Kuid kas me teeme seda? Ei tee!
Kui üks inimene loobub lennuki ja auto kasutamisest, siis ei muutu ju midagi veel.
Kui kõik nii arvavad, siis tõesti.
Tegelikult oleks õigem öelda, et suurem enamus ei tee :).
Aga mōned siiski teevad. Jah tore on vaadata kuidas needsamad vandenōu mehed oma autodega ringi liiguvad ja poest kilekotiga väljuvad. Hea on ju kogu asjas kurja valitsust ja salaorganit süüdistada. Ennast muuta ei viitsi . Seda enam, et tehnoloogiad mis suuresti lubaksid meil saaste osakaalu tublisti vähendada on olemas juba ammu. Kui palju me naeme inimesi seda tegevat? Mis mul keemiapilvedest kui mu oma naaber haisutab oma 3l Audi mootorit soojendades mu magamistoa täis ja viib oma lapose samasse lasteaeda kus mina enda oma jalgrattaga? Nagu öeldakse tegele asjadega millega sa saad reaalselt tegeleda. MUUDA OMA ELUSTIILI ja hääleta käitumisega. Maailmas tehakse raha infoga. Et infot müüa on infot vaja fabritseerida. Igale segmendile oma. Seega ka vandenōu meestele. Kas uskuda midagi vōi mitte uskuda ilma asitōenditeta ei maksa see sentigi. Kas meil on asitōendeid selle tegevuse kohta? (keemiapilved) Kas keegi pole kunagi tulnud selle peale, et toosama veeaur mis lennukite mootoritest valjub jaab vōi hajub vastavalt ilmastiku oludele antud kōrgustes. Paanika aga on kerge tekkima ja levima. Mul on lapsepōlvest hea mâlestus HKehra tselluloosi tehase naabruses elamisest. Kui korstnast tuleva suitsusaba alla jaid 5 km kaugusel ka kattus valge paberileht hallika tahmakihiga poole tunni jooksul. Ei olnud seal mingit vandenōud oli rumalus. Järeldused?
Pange otsingusse “lennundustegevus keskkonnakaitse” ja avastate enda jaoks palju laiema pilti. Lennundusel on tohutu keskkonnamõju ka ilma antud teooriata. Soovitan kindlasti uurida. Google leiab terve trobikonna e-õppe tekste antud teemal.
Samuti soovitan otsida märksõnu “autoliikluse keskkonnamõju”, “heitgaasid”, “peenosakesed” või “peenosakesed lühendavad eluiga”. Avastate, et kardetud saaste ning ülipeened osakesed on meie elukeskkonnas kohal igapäevaselt ka ilma salapäraselt pihustava lennunduseta.
“Kokku põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus Eestis hinnanguliselt keskmiselt 600 varajast surma aastas. See teeb kokku 8 312 (2 234–14 608) kaotatud eluaastat aastas ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 5 kuud.” Loe lisa: http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5081/1/Orru2011.pdf.
Eesti õhu-uuringud reaalajas: http://www.klab.ee/seire/airviro/index.html.
“Magistrant Kristi Läll uuris seoseid erinevate saasteainete ja suremuse vahel Tallinnas Õismäel. Tuli välja, et need päevad, kus on rohkem saastet, siis nendele päevadele järgneval päeval on suremus natukene suurem. Kui peente osakeste päevakeskmine sisaldus tõuseb 10 mikrogrammi võrra kuupmeetris, siis kogusuremus suureneb kolm protsenti. See mõju tundub väike, aga ta on oluline.” http://www.epl.ee/news/eesti/suurema-ohusaaste-paeva-jarel-sureb-tavalisest-rohkem-inimesi.d?id=64834582.
Milline “saba” lennukil jääb sõltub ilmast, kõrgusest ja mitmest muustki tegurist.
See ei muuda olematuks aerosoolprogrammide olemasolu.
Sellele mõeldes tunduvad jutud Tallinna Lennujaama kehvast käekäigust ja lendude vähenemist olevat hoopis positiivses valguses
Välismaal teenivad kaubalennukifirmad lisa chemtrailiga – nagu tunnistab uuem “siseinfo leke” mehaanikutelt
Kas saaks mingit konkreetset viidet selle kohta?
Tänud linkide eest!
Eesti peal liikuvaid lennukeid saab jälgida aadressil: http://www.flightradar24.com/
Ma annan Sulle reaalse auhinna, kui suudad kasvõi ÜHE chemtrail lennuki F24.com’i abiga identifitseerida.
Aga mina küsiks veelkord vastu ja üldse mitte pahatahtlikult. Kui tõesti kogu aeg pritsitakse, siis miks sed ei tehta öösel, kui keegi ei märka?
Õhtul ja öösel tehakse ka. Isegi müra on kuulda. Ja see pole maanduvate/tõusvate lennukite müra. Täna pritsiti taevas igal pool ja peaaegu lakkamatult. Kui ülesse oleksid vaadanud, siis oleksid näinud.
Katrin, tundub, et sa ei ole antud teemaga piisavalt kursis. Esiteks ei ole see teooria, vaid fakt. Kindlasti on väga suur mõju meie keskkonnale infrastruktuuril ja transpordil jm. Antud hetkel pole enam asi kõigest õhusaastes ja kohaliku toidu söömises või paar korda nädalas bussiga sõitmises. Antud teema puudutab kogu maakera, kaasaarvatud piirkondi, kus puudub infrastruktuur. Või kui sa tõesti usud, et tavalise lennuki kondensatsiooni jälg võib põhjustada metsade, taimede ja loomade massilist väljasuremist, piirkonnas, kus maapealset liiklust ei toimu. See statistika ja andmed, mis praegu saadaval on, räägivad selgelt enda eest. Ma ei vaidle vastu, et lennundusel on suur keskkonnamõju ka ilma selleta, aga see ei ole see, millepärast me siin oleme.
Seda informatsiooni siin, ma leian, ei pea keegi uskuma. Kindlasti tuleks ise otsida ja uurida lisa ja tõendeid.
Universumis on umbes 83% mateeriast inimesele nähtamatu, ometi on see olemas. Kui kõik sellele vastu vaidleksid, oleks see ikka olemas.
Enamik lennundusele lähemal seisvaid inimesi ei tea mitte midagi sellest. See on üks põhjuseid ma usun, miks see leht tehti.
Ma palun, et kõik ei tuleks kohe oma tarkusega lagedale, vaid laseksid natukeseks oma kinnistunud mõtetest lahti ja näeksid asju nii, nagu nad tegelikult on.
Hans Orru: ” Kõige väiksemad osakesed – läbimõõduga alla 0,1 mikromeetri – võivad minna kopsust otse vereringesse. ” 0,1 mikromeetrit=100 nanomeetrit. “Bioaktiivne” Al aga Chemtrailis on 10 nanomeetrit. See seega vähemalt oma 10 korda ohtlikum, minnes samuti “otse verre” ja kinnitudes mh rakuretseptoritele naastudena, kahjustades puna- ja valgevereliblesid jms. Ilmunud on “chemtrail-gripp” jt kummaliselt pkalevenivad hingamisteede “nakkushaigused”, müstiline Morgellonsi tõbi, kahekordistunud (USAs miski aja kestel) Alzheimer jms. Palju pakute, kui mitu aastat enamiku inimeste immuunsüsteem sellisele “nanobioloogilisele relvale” vastu peab? Arvestagem ka laste tohutut haigestumust täna (mille laviini lastearstid ei suuda enam vastu võtta). Ma arvan – küsimus ei ole siin enam ainult vaktsineerimises (mille pahupool on tänaseks hoopis selgem).
KEEMIASABAD HAIGESTAVAD VERERAKKE.
“Keemiasabad sisaldavad nanobioloogiat. See on relvastatud parasiit. Peremeesorganismi küllastamine on tagatud 99%. See tähendab, et me oleme kõik nakatunud. Nakkus põhjustab rakusisest anomaaliat nii valgetes kui ka punastes verelibledes. Ilmne pehme koe nakkus ja võõrvalkude kristallide süntees…”
WHISTLEBLOWER CONTACTS IAHF WITH INSIDE INFO ON CHEMTRAILS: HOW TO DETOX & PROTECT OURSELVES >> Four.
BBC tegi chemtraili olemasolust juttu juba 2006, aga Eestis alles inimesed arvavad, et see on väljamõeldis…
https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=mPJcfZH1euE
Et vaadata kes-mis ja kuhu üle Eesti reaalajas lendab : http://www.flightradar24.com/ – kliki kaardil liikuva lennuki peal ja infoaken avaneb.
Seda flightradar24.com linki on siia varem ka pandud. Teoorias on kõik tore, kuid katsu Sa vähemalt üks keemiasaba tekitav lennuk selle veebilehe abiga tuvastada. Kui see õnnestub, saad reaalse preemia. Proovi järgi, kui raske see ikka olla saab?
See film mind nüüd asjale lähemale ei juhtinud. Need lennujäljed olid erinevatel kõrgustel ja vahe võis olla üle 5 kilomeetri ning see et alumine ei hajunud samakiiresti kui ülemine (temperatuuride vahe vast -40 C) tuleneski sellest erinevusest. See, et igasugu sodi jääb inimtegevuse tagajärjel ja lisaks külvatakse ilmaruumi on üldine teema ja ei too meile kasu kuidagi. Pakun, et MTÜ-l Puhas Taevas ei saa olema kunagi selliseid vahendeid, mis võimaldaks viia läbi iseseisvaid teadusuuringuid maa atmosfääris, sest see summa on niivõrd suur ning ma loodan, et selle külvamise teema uurimise ja atmosfääri jälgimisega tegelevad pea enamuse riikide meteoroloogid. Kutsuda kogu inimkonda üles tegelema lennujälgede jälgimisega/fikseerimisega ja selle põhjal järeldusi teha on kaugel tõsisest tegevusest. Hoopis tõhusam on õppida meteoroloogiks, geoinseneriks ja paljastada kogu spekter tegelastest ja tegevustest, kes/mis saastavad maa atmosfääri ning maailmaruumi üleüldse. Rohelise mõttelaadiga inimesed võiksid koonduda ja ise eeskuju näidates viia miinimumini igasugune saastamine, mis meid otseselt ja füüsiliselt puudutab. Kahjuks tundub mulle selline mitteteaduslik asjale lähenemine ja eriti hirmukülvamine sama mõtetu või isegi kuritegelik kui ilmaräkitiga koostööd tegevad ilmateadlased, kes siis püüavad maad jahutada, külvates ilmaruumi suurtes kogustes igasugu keemiat. Sellel eemärgil maksustatakse inimkond asjatute loodushoiu maksudega, mida tegelikult oma heaks äraolemiseks kasutatakse. Seega inimesed kasutage tõesti vähem keemiatehaste toodangut ja püüdke elada ühes rütmis loodusega, sööge mahetoitu mida ise või teie lähedase kasvatavad. Eriti narr on muidugi see, et Tšiilist toodud maltsa ostetakse kallilt, kuigi see kasvab meil samahästi.
ilmastikumuutmine õhku pihustatavate kemikaalide abilon reaalsus. Chemtrail tavaliste reisilennukite puhul on massihüsteeria. Miks ? Pihustamine peab toimuma stratossfääris. Kui palju on neid lennukeid, mis on võimelised sellisele kõrgusele tõusma ? Kes väidab, et “vanasti oli taevas puhas”, ei mäleta ilmselt asju piisava selgusega. Täpselt samasugused jäljed olid taevas ka minu lapsepõlves 70’tel ja ka 60 tel. Lihtsalt lennuliiklus oli siis palju hõredam ! Vaata, kui kaua püsivad külas õhus ilutulestiku tossujäljed. Challengeri plhvatust mäletate ? Kui kaua püsis tossupilv õhus ? http://en.wikipedia.org/wiki/File:Challenger_explosion.jpg