Keskkonnaministeerium kantsleri vastus

Riigikantselei on edastanud Keskkonnaministeeriumile Teie pöördumise seoses lennukitelt teostatavate aerosoolpritsimistega. Meile teadaolevalt ei tegelda Eestis aerosoolpritsimisega ning samuti ei osaleta selleteemalises rahvusvahelises koostöös. 

Aerosoolpritsimise tõendamiseks ei saa pidada valget „saba“ ehk joonpilve lennuki taga. Sellised pilved moodustuvad lennuki tagaosast väljapaiskuvatele kütuse põlemisjääkide osakestele kondenseeruvast veeaurust. Ka tavalised vihmapilved moodustuvad õhus leiduvatele osakestele, milleks võib olla tööstusest või looduskeskkonnast pärit tolm, aga ka kosmosetolm ja muud õhus leiduvate lisandainete osakestest moodustunud nn kondensatsioonituumad. Nende joonpilvede keemilist koostist ei ole Eestis teadaolevalt keegi veel uurinud, mistõttu ei saa me täpselt väita, milliseid aineid need sisaldavad. 

Eestis viiakse juba paarkümmend aastat läbi riiklikku keskkonnaseire programmi, mis hõlmab ka välisõhu kvaliteedi seiret automaatmõõtejaamades, sademete keemilise koostise jälgimist üleriigilises võrgustikus, raskmetallide sadenemiskoormuse bioindikatiivset seiret, pinna- ja põhjavee keemilise koostise seiret, mullaseiret jne. Lähemalt saab riikliku keskkonnaseire raames teostatavatest keskkonnauuringutest lugeda riikliku keskkonnaseire veebilehelt ja vastavatest kogumikest, mis on vabalt kättesaadaval aadressil: http://seire.keskkonnainfo.ee. Riikliku keskkonnaseire tulemused ei anna alust uskuda tundmatu päritoluga uue saasteallika ilmumisse ja mõjusse. Välisõhus, vees, sammaldes, aga ka teistes elusorganismides ja mullas määratakse erinevate keemiliste ühendite (sh tervisele ohtlike ühendite, nt taimekaitsevahendite toimeainete) sisaldust, samuti raskmetallide sisaldust. Erinevates Eesti piirkondades on seire raames mõõdetud teatud näitajate loodusliku fooniga võrreldes kõrgemaid sisaldusi ja ka kehtestatud piirväärtusi ületavaid sisaldusi (täpsemalt saab lugeda riikliku  keskkonnaseire  ülevaadetest), kuid  puudub põhjus eeldada tundmatute  saasteallikate

mõju. Seire tulemusena leitud saaste pärineb eelkõige maapealsest inimtegevusest (väetamisest, põllukultuuride pritsimisest umbrohu ja kahjurite tõrjeks, heitvete juhtimisest veekogudesse, gaasiliste saasteainete heidetest tehastest ja sisepõlemismootoriga transpordivahenditest, põlevkivi ja turba kaevandamisest, põletamisest jne). Osaliselt on kõrvalekalded põhjustatud ka

looduslikest teguritest – näiteks kõrgenenud radioaktiivsete isotoopide sisaldus mõne piirkonna põhjavees on seotud uraani sisaldavate kivimite esinemisega piirkonnas.

 Saasteainete teadlikuks piserdamiseks lennukitelt on võimalus segada piserdatav aine kütusesse, mis mootorite heitgaaside kaudu atmosfääri lenduks, ja läbi eraldi pritsimissüsteemi. Esimese variandi tõele mittevastavust oleks kerge tõestada kütuse keemilise analüüsiga. Lisaks on see väga ebatõenäoline ka selle tõttu, et erinevate lisanditega (nt Al, Pb) kütus rikub mootori väga kiiresti. Teoreetiliselt ja ka praktiliselt palju tõenäolisemad oleksid eraldi pritsimise süsteemiga lennukid.

 Kokkuvõtteks võib väita, et kui keegi teoreetiliselt tahaks midagi atmosfääri piserdada, siis peaks seda tegema spetsiaalselt selle jaoks kohaldatud lennukiga, kuhu on sisse ehitatud mahutid ja väljutussüsteemid, mis reisilennukisse ei mahu. Samuti tuleks arvestada, et joonpilvede tekkimine on prognoositav ning on ebatõenäoline, et tegevust, mida hoolega varjata soovitakse, ei osata planeerida ajale, mil joonpilvede tekkimine oleks võimalikult ebatõenäoline ja tegevusest jääks võimalikult vähe nähtavaid jälgi. Kõige olulisem on siiski see, et keskkonnaseire tulemused ei ole tuvastanud tundmatuid saasteallikaid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Teadmiseks: Riigikantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei